Чудо-Юдо

''V"aegade noobel kooljas…'' (nentis vanem laibakandur)

"V"aegade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste all"u"uridega, mida autor ise tekstis pilamisi "lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks" nimetab. Vaimukas raamat armastusest, k"attemaksuihast ja surmast, milles puukidel on t"aita oma saatuslik roll. […] “Huvitav, miks sa ei k"usi, mis mu k"aega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist v"aga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu k~oige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab r"a"akides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei k"ainudki, leidsin ma kord "uhe sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid j"aid katki. Ja pallim"angijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju k~oigega,” l~opetab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei l~opeta ta veel p"ariselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas m~ojub see minu protees eriti just t"udrukutele.” […]

Там, где сжигают книги, кончают тем, что сжигают людей.

Есть люди которые моют посуду после еды, есть такие кто наберет гору и помоет её за раз. Я отношусь к тем кто соберет гору и не моет её никогда!